Meestekast veebruaris

Kolmapäev, 1. märts 2017

Kui mehed ükskord metsamajja jõudsid, oli matkaaeg juba alanud...

Tee Rabav Puhkemajja oli tol päeval eriliselt libe, sest seda kattis üsna paks jää, lumi ja vesi. Isegi natuke imestan, et kõik autod edukalt kohale ja kohalt ära said. Ilm iseenesest külm ei olnud, mõni üksik soojakraad võitles vapralt mälestatud veebruarikuu pakasega. See oli täpselt ideaalne ilm ühe kergema matka jaoks. Ega siis midagi, anname aga tuld... no okei, pigem vett.

Veel enne viit viimast minutit küsisin kohalikelt üle, kust kohast matk peaks alguse saama – jah, elektriliinide alt, selge tee juht olemas! Matk läks väga hästi, umbes 8,2 km kõndisime vist lõpuks kokku, koos väikese kaardilugemise erroriga. Ületasime ükshaaval ühe suuremat sorti oja, mis oli teadmata paksusega jää all. See oli umbes neljandal kilomeetril. Õnnistuseks said kõik õnnelikult üle ja jäid kuivaks. Ülejäänud matk oli põhiliselt lihtlabane liuväli, kes uisutas, kes suusatas, kes libistas, aga seevastu olid vestlused väga mitmekesised ja arutelu oli palju.

Kui majja tagasi jõudsime, oligi vaid mõni kümme minutit aega söögini ning enne, kui keha kinnitama hakkasime, saime ühe korraliku tänulaulu maha peetud. Eks ta oli pigem suuremat sorti jorin, aga tuju oli sellegipoolest laes ja vaimus rahu.

Söögiks sai maja perenaise poolt tehtud imehead kanarooga, mis oli tõesti imemaitsev ehk isegi täpselt see, millest üks mehehakatis pärast matka unistab. Kirsiks tordil oli tort, kus oli ka kirsse sees, ühesõnaga hurraa! Majaperenaise enda loomingust tulenev tort koosnes besee, valge šokolaadi, kirsimoosi, miskit sorti kreem oli ka seal sees (luubi all vaadates tundus, et on tegemist kergemaitseline toorjust). Igatahes see kõik oli imemaitsev ja sellest on hea mõelda siianigi.

Kuid söögiga ei piirdu mitte ükski 3D koguduse kokkusaamine, olgu selleks siis ainult meeste, naiste või kogu koguduse kokkutulek, sest alati on hea ning kombekas laulda. Oh, seda õndsat jõrinat, pisar silmis, täies rahus üheskoos laulmine andis erilise tugeva vaimu kõigi sisse. Mis ühtlasi ka kandus edasi Jakobi ette valmistatud kõnesse.

Jakobi straight-to-the-point kõnes ja väikestes gruppides rääkisime puhtusest ja puhtuse otsimisest ning suhetest ja jumalikuks (loe: jumalakartlikuks) meheks saamisest, pidades kinni puhtusest ja Jumala visioonist mehe jaoks.

Pärast kõike seda tralli ja hinge täitvat arutelu lasime aurul viimast võtta ehk saime korralikult sauna teha. Pereisa oli niivõrd lahke ja oli veel kuuma veetünnigi meie jaoks hakkama pannud. Mehed rahul, meel rahul ja vaim varustatud, seadsimegi lõpuks sammud kodu poole.

Üritus oli tõesti vinge, ma sain palju julgustust just asjades, mis minule korda lähevad, nagu seda on matka korraldamine. Jumal kõnetas mind nii mõnelgi viisil kogu selle ürituse käigus, näiteks vastutuse osas. Meestega veedetud aeg toob ühtsuse ja tiimivaimu kogudusse ning on igati väärt alatist investeeringut, ma usun et sama kehtib ka naistega.

Võib öelda, et kogemus oli meeldivalt Rabav™ ning külvas head seemet iga mehe südamesse. Meelde jäi Jakobi üks ütlus sealsest kõnest, mitte küll sõna sõnalt, aga see kõlas midagi niiviisi: "Kogudus on täpselt nii efektiivne kuivõrd on sealsed mehed valmis juhtima.” Selle peale võib öelda sügavalt aamen!

Hea on näha erinevaid mehi ja erinevaid valdkondi, kus mehed saaksid teenida ja juhtima hakata. Väljasõit oli julgustav aeg kõikide meeste jaoks, selles olen kindel.

Armastusega,

Kevin Vaher