fbpx Ärevus | 3D kogudus

Ärevus

Kõik inimesed kogevad oma igapäevaelus vähem või rohkem ärevust. Mõningal määral on ärevus normaalne ja ehk isegi vajalik, pannes meid näiteks enne eksamit pingutama või püüdma anda endast mõnes olukorras parima. Samuti võime tunda ärevust isegi mõne positiivse sündmuse osas, näiteks kui ees seisab abiellumine, kolimine uude linna vms.

Ometi võib ärevusest saada probleem, mis hakkab meie elu tugevalt häirima. Ka sellisel juhul on oluline mõista, kas tegemist on lihtsalt liigse muretsemise ja pingetundega või potentsiaalselt ka arstiabi vajava ärevushäirega. 

Ärevushäireks peetakse probleemi siis, kui sellega kaasnev ärevus on väga tugev või kestab kauem (mitmeid kuid, ei vaibu pärast pingelise olukorra möödumist) ja võib viia foobiateni, mis segavad inimese elu. Näiteks ei suuda inimene muremõtete tõttu uinuda või hakkab ärevust tekitavaid tavaolukordi (koolis või tööl käimine, söömine) täielikult vältima. Inimene tõlgendab situatsiooni ohtlikumana, kui see tegelikult on (näiteks teiste inimeste jaoks).1

Billy Graham on öelnud: “Parimal juhul on ärevus midagi, mis juhib meid kõrvale lähedasest suhtest Jumalaga ja tõest, et tema on “taeva ja maa Issand” (Mt 11:25). Halvimal juhul on tegemist halvava haigusega, mis võtab üle kogu elu ja  juhib inimese mõtted pimedusse.”

Ükskõik, milline on ärevuse raskusaste, on oluline teada kindlat tõsiasja, et Jumal tahab ja saab aidata igas olukorras. On samme, mida saame olukorra lahendamiseks ise astuda, aga väga sageli kasutab Jumal probleemide lahendamiseks ka näiteks teisi inimesi kogudusest ning ka meditsiini või psühholoogilist abi. 

 

Mis aitab ärevusest üle saada?

1. Jumala mõtete tundma õppimine ja palve

Ärevustunne saab tihti alguse mõtetest. Need mõtted võivad olla seotud erinevate hirmudega - näiteks, et ma ei saa mõne asjaga hakkama, et ma ei ole piisav, minu elu ja saavutused on võrreldes teistega puudulikud, teised inimesed arvavad minust halvasti, hirmud tuleviku ees jne. Siinkohal on aga oluline küsida endalt, millised mõtted on tõesed. Jumala tundmise suur eelis on see, et võime teada tõde maailma ja iseenda kohta. Selle tõe leiame Jumala sõnas, Piiblis. Näiteks on seal kirjas nii: “Eks ole mina sind käskinud: Ole vahva ja tugev! Ära kohku ja ära karda, sest Issand, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!” (Jos 1:9) ja “Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu.” (2Tm 1:7) ning “ Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.” (Rm 8:1). Kõiki neid lubadusi võime oma elus näha täitumas siis, kui õpime tundma Jeesust oma isikliku päästja ja kuningana (loe rohkem siit). Tähtis on aktiivselt oma mõtete tõesust kaaluda ja võrrelda neid Jumala tõdedega, neid meelde tuletada ja endale kinnitada.  Samuti on Jumal meie hea Isa, kes kuuleb meie palveid ja vastab neile, ärevusest ülesaamine on teema, mille eest tasub kindlasti palvetada. Piibel tõotab, et nii võime leida rahu: “Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Fl 4:6-7).

2. Füüsilised harjutused, puhkus

Ärevustunne ei ole tihtipeale ainult vaimne probleem vaid on mõjutatud ka meie füüsilisest poolest, meie kehas ja ajus toimuvatest protsessidest. Kergema ärevusega võib väga hästi aidata toime tulla regulaarne füüsiline aktiivsus- tempokas jalutamine, jooksmine ,harjutused, tantsimine- mis iganes liikumisviis kellelegi meelepärane on. Lisaks võivad pinge maandamisele hästi kaasa aidata erinevad hingamis- ja lihaslõdvestusharjutused. Nende kohta leiad rohkem infot siit (Lisa 2. Eneseabivõtted). Samuti võib palju aidata kaasa hea unerütm ja vajadusel elurütmide korrigeerimine - tasub võtta aeg maha ja küsida endalt, kas ehk on sinu laual liialt palju kohustusi, mida kõiki hästi täita on sinu jaoks liig, ehk pead millestki loobuma, et oma ellu rohkem puhkehetki ja seeläbi rahu leida.

3. Probleemist jagamine usaldusväärse isikuga, vajadusel psühholoogiga

Sageli kasutab Jumal teisi inimesi selleks, et meid ülesehitada, julgustada ja anda rahu. Kui sinu elus on inimesi, keda usaldad, siis jaga muredest nendega. Samuti on 3D koguduses inimesi, kes on sind valmis kuulama ja võimalusel aitama (https://3dkogudus.ee/anonuumne-abi). Vahel võib suureks abiks olla psühholoogiga konsulteerimine, kes oskab anda praktilisi juhendeid ärevusmõtetega toimetulekuks. Üks võimalus pöörduda näiteks ka kristlasest psühholoogi poole leidub siin: sinuabi.ee. Psühholoogile on vajadusel võimalus suunata ka sinu perearstil.

4. Pöördumine arsti poole

Jumal on see, kes on ka arstidele andnud oskused ja tarkuse ja nii nagu puhtalt füüsiliste haiguste puhul pöördume julgelt nende poole, on ka ärevuse korral tihti osa muutustel meie füüsilistes kehades ja arstid saavad sageli tervenemist palju toetada. Esimene spetsialist, kelle poole pöörduda, on sinu perearst. See on oluline just sel puhul, kui sinu probleem tundub vastavat ülevalpool toodud ärevushäire kriteeriumidele. 
 

Jumala plaan Sinu jaoks ei ole elada ärevuse vangis, vaid ta tahab Sind vabastada ja tervendada! 

"Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses." (1Jh 4:18)

"Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu lohutused trööstisid mu hinge." (Ps 94:19)

 

Kasutatud materjalid:

1. Patsiendijuhend “Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire (agorafoobiaga või ilma) käsitlus perearstiabis”