Mida sa pead enda kõige väärtuslikumaks esemeks? Võib-olla on see auto, perekonna reliikvia, arvuti või maja. Meil kõigil on asju, mida me väärtustame ja mille eest me kanname hoolt.
Johannese 12. peatüki alguses me näeme seda, mida Maarja kalliks pidas - pudel hinnalist nardisalvi. See polnud Maarja jaoks vaid hea aroomiga salv. See oli väärt pea aastast sissetulekut. Maarja ei hoidnud seda vaid üheks eriliseks päevaks. See pudelitäis oli ühtlasi ka tema rahaline tagatis.
Maarja võidis Jeesuse jalgu otsekui ülistusmärgiks. Ta põlvitas põrandal ja pesi Tema jalgu, jäädes ükskõikseks nende suhtes, kes seda tegevust heaks ei kiitnud. Maarja andis endalt radikaalselt midagi ära. Ta jagas, teadmata, kas ta elab selle päeva lõpuni, ning usaldas Jeesust. Tema tegu oli harukordne ning isegi jüngrid pidasid seda liigpaljuks.
Toome Maarja loo tänapäeva konteksti. Eestlane teenib aastas keskmiselt 3500€. See oleks samaväärne olukorraga, kui sa järgneval pühapäeval läheksid kirikusse ning tajuksid, et sa tahad kogu selle summa (oma aasta sissetuleku) kogudusele annetada. Hullumeelne! Ometi Jumal tegi seda meile. Ta andis oma Parima, Jeesuse. Jumal ei kutsu meid ainult radikaalselt uskuma, vaid ka radikaalselt välja jagama.
- Mida uut õppisid sellest peatükist Jeesuse kohta?
- Mis hoiab Sind tagasi panemast kõike Jumala ette? Kuidas see peatükk näitas sulle, et Sa saad ka kõige väärtuslikuma Jumala kätte usaldada?
- Kas Sinu elus on midagi, mida Sa pole veel Jumalale üle andnud?