Toimunud muutustest kujundi näitel
Üks võimalus revolutsiooni defineerida, on seda määratleda kui äkilist ja drastilist muudatust mõtte- ja käitumismustrites. Selle taustal kujuta hetkeks, et sa elad ühes linnas, kus on ajas välja kujunenud selged liiklusreeglid. Nende põhimõtete aktsepteerimine tagab inimestele nii turvalisuse kui korra liikumises. Ühel hetkel otsustatakse aga liikumisvabaduse tähe all kiirusepiirangud linnas kaotada, lootuses, et see aitab ka tipptundide ummikuid vähendada. Nüüdsest on suurepärane võimalus adrenaliiniga pedaal kõigil põhja panna ja tõelist “autosõiduseiklust” kogeda. Kuigi sellega kasvavad ka riskid kellegagi kokku põrgata, pole põhjust asjatult karta, sest lõpuks on inimesed ju kõik vastutustundlikud?
Mõne päevaga kasvab õnnetuste arv aga plahvatuslikult. Samas, kes ütleb, et see on just kiirusepiirangute muutmiste tagajärg? Äkki hoopis on see osade suutmatusest kohaneda uue olukorraga? Kiirelt kaovad nüüd ka liiklusmärgid ja muud liikumise baastõed. Seda enam kasvab aga ka õnnetuste arv, kuid tõeline vabadus nõuab ju ohvreid? Kokkuvõtvalt on tekkinud uus reaalsus, kus tõenäosus liigeldes viga saada on väga suur, vaid vähesed pääsevad valutult, aga vähemalt valitseb heas usus kehtestatud võimaluste paljusus.
Seksrevolutsiooni kaasa toodud muutused
Analoogne narratiiv on tegelikult osutunud tõeks ka inim- ja seksuaalsuhetes. Kui veel eelmise sajandi alguses valitsesid vähemalt Läänes selged arusaamad ja raamid, milline on (seksuaal)suhete eesmärk ja ideaal (isegi kui seda alati täiuslikult välja ei suudetud elada), siis aastakümnetega on üle elatud rohkem kui (r)evolutsioon. Selle läbimurde üheks mõjukaimaks momendiks võib pidada 60ndate Ameerikas alguse saanud seksuaalvabaduste sotsiaalset liikumist, mis kümnendite jooksul kasvas ja üle maailma levis. Seksrevolutsiooni keskmes oli soov ümber hinnata seksuaalsuse ja inimestevaheliste suhetega seotud traditsioonilisi käitumispõhimõtteid, mis tõid ühiskonnas kaasa seksi suurenenud aktsepteerimist väljaspool traditsioonilisi heteroseksuaalseid (abielu) monogaamiasuhteid, alustades abielueelse seksi ja pornograafiaga kuni lõpetades abordi ja seksuaalsuse alternatiivide seadustamiseni välja.
Õige, õigus ja vale?
Kokkuvõtvaks illustratsiooniks võib tuua alljärgneva pildi, mis iseloomustab ühiskondlikku arusaamade muutust sellest, mida on õige, õigus ja vale teha. Kõige tähtsamal kohal on justkui võimalikult laiad õigused, mis on suuresti võrdsustatud sellega, mida peetakse õigeks. Tiitliga “vale” sildistatakse minimaalset hulka seksuaaltegevusi, kuid ka see on suhteline, sest tõde on suhteline.
Vabadustest jäi väheks
Fakt on aga see, et need muutused pole soovitud progressi ja heaolu suhetes kaasa toonud, pigem vastupidi. Vabadused väljaspool vastutust on toonud palju valu. Pelgalt naudingule keskendumine on lõhkunud perekondi kujul, et tänaseks ligemale ¼ lastest kasvab üksikvanemaga. Lagunenud perekondades kasvanud lapsed kogevad aga 5 korda suurema tõenäosusega rohkem ülemäärast stressi, mis paljudel juhtudel kasvab üle ka depressiooniks ja teisteks vaimseteks probleemideks. See loob põlvkondi mõjutava ahelaid.
Süvenenud laiem seksualiseerimine kestab edasi. Pornograafia normaliseerumise ja ülistamise tagajärjel on muutunud laiemalt see, kuidas me seksi näeme, kuid ka teisi inimesi, eriti tugevalt puudutab see naiste visualiseerimist seksobjektidena. Mida aeg edasi, seda lähemale liigutakse seksuaalsuse äärealadele trügimise teel ka seni moraalselt valeks peetud nii laste seksualiseerimise kui prostitutsiooni normaliseerumise suunas. Kõik see pigem meenutab taandarengut ja juba käidud teed esimeste sajandite jooksul. Keegi peab ühiskonnas üles tõusma ja ütlema, et “kuningas on alasti” ning juhtima meid millegi parema suunas.
Keskendumine südame-, mitte seadusemuutusele
Kas kristlusel on midagi öelda ja paremat pakkuda? On seegi justkui iganenud ja tagurlik sõnum? Reaalne elu näitab aga midagi muud. Kui on üks valdkond, mida kristlus ühiskonnale nähtavalt oluliselt tervemate ja rahulolevamate elude näitel mitte ainult öelda, vaid ka näidata suudab, siis on need lojaalsed mehe ja naise vahele pühendunud abielusuhted, mis on ehitatud armastusele ja toovad rahuolu ka seksuaalssuhtes.
On tõsiasi, et tõeline rõõm ja nauding just sellistes suhetes peitub. Pange tähele, et see ei tähenda lahendit või muutust seadusandluses, vaid inimeste südames. Juriidilised protsessid käivad oma rada, aga kristlus on hoidnud oma kehastatud väärtusi selgelt hoolimata sellest, mis ümberringi aset leiab (seadused sageli lihtsalt peegeldavad seda, mis enamuse südames toimub). Kui võiks pidada rumaluseks kuulata ärinõus kedagi, kes on lasknud põhja kümneid ettevõtteid ja lubab teistele suurepärast teed tulevikku, selle asemel, et võtta eeskujuks kedagi, kes on ehitanud läbi tõusude ja mõõnade püsiva ja kasvava ettevõtte, siis kuivõrd võrreldav on see tõsiasi suhete ja seksuaalnõuannete kuulamises? Just viimase, püsiva arengu kujul, on kristluse põhiväärtustele tuginevad abielu seksuaalsuhted ka ajas ainult hinnalisemaks muutuvad, mille sisse on kirjutatud ka eluandev potentsiaal. Seega kutsun sind üles andma võimaluse suhete online-konverentsi kõnelejatele, kes esitlevad seda, mida ühes või teises eluetapis inimene saaks teha, et seksuaalsuse valdkonnas maksimaalset potentsiaali teostada. Just nendele kristlikele põhimõtetele olen ise enda elus tuginenud ning täna õnnelikust abielust (ja sellest lähtuvalt seksuaalelust) tunnistust andmas.
Jakob Remmel
Loe lisaks: Kuidas leida tõelist lähedust oma suhtesse? ja Küsimused paaridele
*Käesoleva artikkel on valminud lühiversioonina asendamaks 3D koguduse (plaanitud, kuid ära jäänud) suhete teemalise väljasõidu “Seksrevolutsioon” avakõne. Ühtlasi oli see ka sissejuhatus 3D Suhete online konverentsile 22. november 2020.