Raul Villemi lugu

Ma mäletan veel selgesti, kuidas kaheksa kuud tagasi ei teadnud ma Jumalast ja sellega seotust ei musta ega valget. Mu vanaema oli küll mulle kunagi väiksena rääkinud lugusid Jeesusest ja mu klassivend käis 3D koguduses, aga mingil põhjusel polnud mulle see kohale jõudnud. Üks õhtu lihtsalt oma sõpradega õues olles kuulsin ma kogemata pealt, kuidas kaks tüdrukut jagasid muljeid, et kui huvitav ja lahe 3D koguduses oli. Mul tekkis huvi selle koha vastu ja järgmisel päeval küsisin ma klassivennalt järele. Ta soovitas kohale tulla ja ise vaadata. Tüdrukutel oli tõesti õigus, 3Ds oli kõik nii soe ja reaalne, need inimesed ei olnud mu vastu head lihtsalt kommete pärast, vaid sest nende südames tõesti oli midagi sellist, mida mul ei olnud. Ma käisin kuu aega koguduses inimeste pärast. Aga siis ühel elumuutval pühapäev jõudis mulle kohale, miks need inimesed nii soojad olid. Ma sain aru, kui väga armastav on Jumal ja ma sain päästetud ning koheselt täitis mind seesama soe ja armu täis tunne, mida ma nii väga olin kadestanud. Kaks nädalat hiljem sain ma ristitud ja sellest päevast saati on mu elu iga päevaga ainult paremaks muutunud! See suvi, mis järgnes pärast ristimist, oli parem, kui kõik suved, mis mu elus on siiamaani olnud KOKKU! Ma nägin Jumalat muutmas elusid ja ma kogesin nii paljusid uusi ja lummavaid asju. Ma sain palju uusi sõpru, ma naersin ennast herneks, ma tegin asju, mida ma poleks iialgi arvanud, et teen; ma suutsin korda pidada ja isegi julgelt nalja teha kartmata, mida kõik minust arvata võivad. Ma ei ole hetkekski kahelnud oma otsuses ja mu suurim soov on, et ka teised saaksid tundma seda, mida mina saan tunda iga päev!