fbpx Olin kahtlev, puiklev ja ratsionaalsusega ülepakkuv | 3D kogudus

Olin kahtlev, puiklev ja ratsionaalsusega ülepakkuv

Alustan siinkohal teismeeast ja aastanumbrist 2008, kui sai tegutsetud agaralt ühes hevimuusikat viljelevas kollektiivis, ja elupäevadest, mil seiklesin aktiivselt veel nn öömelus ja peojanus. Niisiis, ühel Juhuse Tahtel valitud õhtul, Tartu Rock'n'Roll Heaven-nimelises klubis, kus meie toonasel kollektiivil oli mäng, väisasid tituleeritud Tartu rokiklubi ka seltskond kristlasnoori, kellest üks oli 3D koguduse tulevane rajaja Jakob Remmel. Personaalselt ei mäleta ma piltselgelt antud õhtust suurt mitte midagi ― kirjeldab see lause ehk ka minu toonast keskmist olekut ― aga ometi kujunes nõnda, et Jakob pidas vajalikuks näha kümnete-sadade seast just mind ja küsida, kas MSN-i või muu toonase asisema Interneti-põhise suhtluslahenduse kontakti, et teavitada mind kristluse südamikust lähemalt, ja seda hoolimata sellest, millise sopa sees ma parasjagu seisin või millised sammud võivad järgneda äkkreaktsioonina.

Ma olin puiklev ja kahtlev, ratsionaalsusega ülepakkuv. Ma proovisin aastaid nn omal jõul paranemist, ja leida tuge mõttetööst, hea inimlikkuse musternäidiste jäljendamisest: teha ka Jakobile selgeks, et Teeotsi on kaugelt rohkem kui üks. Tihti looklesin ühest äärmusest teise: üks õhtu idamaist Gandhit, teisel õhtul mõne neiuga kerge teejook või film. Vaatamata kõigele ― kuigi läbielatu tugevdas mind moraalselt ― olin hingeliselt ikkagi tühi. Mida enam julgesin end suunata fundamentaalset Tõde otsima ja vaatama emotsioonidel põhinevatest kullaläikega maalitud valepiltidest üle ning viimaks õppides küsima tegevustelt alati 'mille nimel?', olin jõudmas kristlusele ehk küsimusele 'kelle nimel?' üha lähemale.

2011 külastasin Jakobi kutsel festivali Piiblipäevad, mis leidis aset Pärnus. Tegelikult kuulasin alati hea meelega, mida on kristlastel öelda ja tunnistasin-tundsin klassikalises võtmeski, et 'küll on alles positiivne õhustik', et see on 'nii palju kõrgem kui igapäevane argisus', aga tahestahtmata ei suutnud ma veel mõistuslikult end nulliks alandada, loobuda sotsiaalsest meeleheast, lasta lahti harjumuspäradest ja tunnistada, et neil võibki õigus olla!

2014 aastanumbri esimese poole ühel hilisel õhtutunnil, lugedes Piiblit, lõpetasin ma perfektsuse parodeerimise ― ma alistusin Perfektsusele ja palvetasin sügavalt Issanda poole, et Ta andestaks mulle mu võikuse: et pidasin end tugevaks ja Teda olematuks. Päästja andestus tõi puhtuse, Tõe Vaimu ning uue Elu, ja Ta pärjas mind eesmärgiga: hoida Jeesuse nimi aupositsioonis kuni aegade lõpuni!

2014 20. juulil tegin ma otsuse Jeesuse kasuks avalikult – saades ristitud ning tänase seisuga teenin aktiivselt kaasa 3D koguduses.

Rando-Kristen, 2014