Lisete tunnistus

Usun, et meil kõigil on elus olnud hetki, mil tunneme, et lained löövad üle pea. Seda ei saa võrrelda ühe külma ja masendava sügisõhtuga, mil oleks vaja näiteks viieleheküljeline essee valmis kirjutada. Vahel lihtsalt tundub, et maailm me ümber justkui variseks kokku. Mina kogesin midagi taolist selle aasta augustis. Tegelikult olin väga põnevas eluetapis, sest alles hiljuti lõpetasin ülikooli ning sain omale uue kodu ja töö. Ma olin selle kõige üle Jumalale tohutult tänulik ja õnnelik!

Suve lõpuks tundus aga, et see kõik muudab mind väga rahutuks ja ebakindlaks. Ma ei teadnud, mis mind ees ootab, sest peale pere, sõprade ja koguduse, oli absoluutselt kõik minu jaoks täiesti uus. Väga ebakindel etapp, kus olla. Hakkasin end teistega võrdlema ja mõtlesin, mis mul viga on. Sisendasin endale, et kõik on ju tegelikult hästi.

Mida hetk edasi, seda suuremaks kasvas minus ärevus. Paari päeva jooksul läks olukord nii segaseks, et ma blokeerisin suhtluse oma lähedastega. Ma ei suutnud, julgenud ega tahtnud mitte kellegagi suhelda, sest ma ei mõistnud, mis minuga toimub. Ma ei suutnud oma emotsioone kontrollida. Olin enda peale vihane, sest arvasin, et minuga ei juhtu kunagi midagi sellist. Peagi teavitasin oma lähedasi, et minuga on kõik korras ning et vajasin lihtsalt aega enda jaoks. Näiliselt tundus, et kõik on taas korras.

Pühapäeva saabudes läksin tavapäraselt kogudusse. Teadsin, et ma pean kogetut kellegagi jagama ja laskma Jumalal oma mõtteid värskendada. Mida rohkem ma nägin koguduses oma rõõmsaid sõpru-tuttavaid, seda suuremaks läks ärevus minu sees. Viimaks puhkesin nutma ja lasin oma emotsioonidel välja tulla. Õnneks koguduses oli inimesi, kes seda märkasid ja olid mulle tol hetkel suureks toeks. Sain koos sõpradega palvetada ning tunnistada, et on normaalne tunda end vahepeal segaduses.

Me satume vahel keerulistesse olukordadesse, kuid Jumal on meie kõrval ka rasketel hetkedel. Ma teadsin, et mul polnud muud valikut, kui alanduda Jumala ette ja tunnistada, et Tema on ainus, kes saab taastada minu suhte Temaga ning anda mulle tagasi täielik rahu. Olen nii tänulik, et Jumal on pannud minu ellu inimesed (sõbrad, pere, kogudus), kelle kaudu Ta saab mind lohutada, kõnetada ning juhtida tagasi õigele rajale.

Lisete