Olen 3D koguduses olnud juba rohkem kui kolmandiku enda elust. On huvitav meenutada aegu, mis olid enne seda. Minu terve lapsepõlv möödus muusikaga tegeledes. Pärit muusikute perest, pandi mind 3-aastaselt laulustuudiosse ja 6-aastaselt hakkasin õppima viiulit. Ema arvas, et ka klaverimäng tuleks kasuks ja seega hakkasin 8-aastaselt lisaks klaverit õppima. Naljakas on see, et väiksena meeldis mulle esineda ja meenub isegi üks draama lasteaiast, kui ma ei saanud jõulupeol päkapiku soolo-osasid laulda (pärast draamat asi lahenes). Teismelisena oli aegu, kus esinemine oli aga vaimselt nii suur pingutus, et vaevlesin nädalaid tuleva kontserdi hirmus ja teadsin juba ette, et laval ootavad mind ees värisevad käed ja silme ees on must.
Paralleelselt 3D koguduse rajamisega lõpetasin põhikooli. Teadsin, et tahan leida aega koguduses teenimise jaoks ja seetõttu valisin gümnaasiumi asemel muusikakooli keskastme (kus võimalik omandada muusikuharidus koos gümnaasiumiainetega), selle asemel, et minna mõlemasse. Sel ajal oli minu põhierialaks viiul, ja kuigi see läks mul hästi, polnud ma kindel selles, et tahan saada professionaalseks viiulimängijaks, samas muusikaga tegelemine mulle meeldis. Umbes samal ajal tegi pastor Jakob koguduse rajamistiimis mulle ettepaneku hakata õppima helipulti, sest helimeest meie meeskonnas polnud. Ma ei mäleta, et oleksin pikalt selle üle mõelnud, ainult seda, et ma ei tea ju tehnikast midagi, aga olin siiski valmis õppima. Tellitud helipult saabus mõni päev enne esimest teenistust. Huvitaval kombel on koguduse rajamine justkui seisund, mis viib su mingisse paralleelmaailma. Fookus on sellel, mida Jumal teeb ja mida sina tema jaoks teha saad, ja mitte muretsemisel, kas saad hakkama.
Ajapikku hakkas mulle helitehnikaga tegelemine meeldima. Tegin küll alguses suuri vigu (nt koguduse avateenistusel ei osanud või taibanud Jakobi kõnemikrofoni sisse lülitada!), aga olen väga tänulik, et kogudus on loonud keskkonna, mis annab võimalusi areneda, ja tihti näeb pühendunud südant puudulike oskuste taga.
Mõne aja pärast hakkasin ka märkama, kuidas uus roll sobib minu isiksusega. Sain tegeleda muusikaga ning osaleda selle ilusaks kujundamisel, kuid ei pidanud ise olema tähelepanu keskpunktis. Hakkas ka lahenema minu aastaid kestnud ekslemine valdkonnas “Mida teha ülikooliga?”. Seadsin endale sihiks minna õppima muusikaakadeemiasse, mida toetas hästi minu muusika-alane keskharidus, kuid mitte viiulit, vaid helirežii erialale. Samas olin kuulnud, kui keeruline on sinna sisse saada, konkursi tihedus sellel erialal jäi alla vaid lavakunstikooli omale.
Valmistusin sisseastumiskatseteks nii hästi kui oskasin ja usaldasin ülejäänu Jumala kätte. Palvetasin väga konkreetselt, et kui Tema mind sellele teele kutsub, siis ta avaks õiged uksed ja sulgeks valed. Muide, üldse soovitan alati palvetada samamoodi julgelt ja konkreetselt, Jumal on hea ja miks ei peaks tema plaan ja juhtimine olema? Las Ta paneb valed uksed kinni! Katsetel eksisin ruumidega ja nii jäi mul üks osa sooritamata. Imekombel otsis mind üks helirežii õppejõududest ekstra maja pealt üles ja andis võimaluse puuduolev osa uuesti teha. See ei läinud mul eriti hästi ja kui olin näinud ukse taga vestlust ootavat 12 noormeest (õppekohti oli vaid 2), ei tundnud ma eriti suurt lootust. Järgmisel päeval ilmusid vastuvõtutulemused. Tuli välja, et teised olid katsed veel halvemini sooritanud ja ma olin nimekirjas esimene. Kuna teadsin, et see tulemus polnud minu imeliste oskuste vili, oli tänu Jumalale veel eriti suur. Tundsin ka kindlust, et olen tema poolt juhitud.
Nüüd on möödas peaaegu 5 aastat ja vaikselt valmistun magistriastme lõpetamiseks. Jumal on avanud veel mitmeid uksi ja olen juba peaaegu kaks aastat saanud töötada ERRis omal erialal. Mul on palju vastamata küsimusi tuleviku osas, kuid tahan iga päeva käia koos Jumalaga ja teenida teda nende andidega, mis ta on mulle andnud ja mida lubanud arendada. Ma usun, et kui asetame oma fookuse temale ja tema riigi teenimisele, annab ta kõike muud pealegi (Mt 6:33). Olen oma elus seda kogenud ja kogen igapäevaselt praegugi.
Merlin, jaanuar 2019
***
Tõeline pühendumine on üks 3D põhiväärtustest, millest saad rohkem teada, kuulates Rando jutlust.