Ka kõige suuremas eraldatuses ma ei ole üksi

Olen väiksest peale kasvanud teadmisega, et Jumal on olemas. Teadsin alati, et tema on selle maailma loonud ja juhib kõike, mis siin sünnib. Ma ei kahelnud ka kunagi selles, et ta kuuleb mu palveid, sest nägin tihti vastuseid ja imelisi lahendusi asjadele, mille eest olin palvetanud. Seda aga, et mul võiks olla temaga isiklik suhe, mõistsin umbes 7 aastat tagasi.

Sattusin mitmete asjaolude kokkulangemise tõttu (ja nüüd tean, et see oli Jumala juhtimine!) Tartusse Salemi kogudusse ja mõistsin, kui väga olin puudust tundnud Jumala lähedusest ja inimestest, kes seda sama igatsevad. Ma ei oska öelda täpset kuupäeva, millal andsin oma elu Jeesusele – see tähendab, et tunnistasin, et tema on minu pattude eest surnud, üles tõusnud ja on minu elu juhatajaks, aga tean, et umbes tol ajal see juhtus. Nägin selgelt, kuidas Jumal hakkas mind muutma ja kuigi olin alati pidanud ennast rõõmsaks inimeseks, märkasin, kuidas see võimendus mitmekordseks. Samuti tean, et Jumal tahab mulle parimat ja on loonud mulle eesmärgi, mille jaoks elada. Mina olen ekslik ja patune, aga mul on keegi, kelle ette tuua iga mure, hirm ja küsimus. Ka kõige suuremas eraldatuses tean, et tegelikult ma ei ole üksi, vaid Tema on minuga. Kas tead ja oled kogenud, et see on maailma parim tunne?

"Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud." (2Kr 5:17) Nii kirjutab Piibel – Jumala Sõna. Mina olen seda enda elus näinud. See on imeline, kuidas Jumal täidab selle tühimiku, mis on igas inimeses, ja mida kõik üht- või teistmoodi täita püüavad.

Jagasin seda lugu ainult sel põhjusel, et SINA võiksid kuulda, kuidas Jumal inimeste eludes tegutseb. Esitan Sulle väljakutse: proovi, kas Jumal saab ka sinu elu muuta. Sul ei ole mitte midagi kaotada, võita aga terve elu ja igavik koos täiusliku armastusega!

Merlin, 2014