Christopheri lugu

Minu puhul on tegemist algusest peale vaimulikel kätel kantud inimesega. Sündisin kristlikku perre ning kasvasin üles kuulates oma kalli vanaema jutluseid. Teadliku otsuse Jeesuse kasuks tegin ma 9-aastaselt. Mäletan, et olin oma vanavanaemaga ühel kristlikul üritusel, mille lõpufaasis tehti suur üleskutse kõigile mittekristlastele saada kristlaseks. See tekkitas minu sisse ühe suure pinge ja ärevuse, sest teadsin, et see on 100% õige asi mida teha, aga hirm suure vastutuse ees hoidis mind tagasi. Uskusin, et päris kristlane olla on raske ja vaevaline. Minu õnneks hakkas vanavanaema mind üsnapea vaikselt nügima ja veenma, aidates mind sellest raskest künnisest üle. Mõne hetke pärast läksingi koos temaga lava ette ja võtsin Jeesuse enda ellu vastu.

Päästmise kogemus oli minu jaoks äärmiselt põnev ning varsti pärast seda sain ma ristitud. Avastasin, et kristlane olla polegi nii raske, aga elu läks edasi ja nõnda tuimus ka minu esialgne õhin kristlaseks olemisest. Pöördepunktiks oli aga see, kui alustaisn 15-aastasena ühes teises koguduses noortekatel käimisega. Avastasin, et on veelgi enam noori peale kodukoguduse inimeste, kes tunnevad Jeesust ja pürgivad Jumalas edasi. Peagi liitusin noorteka ülistusbändiga ja hakkasin pühapäeviti muusikaliselt kaasa teenima, ehk ma käisin pühapäeviti kahel teenistusel. Noortetöös osalemine andis mulle teadmisete kõrvale ka praktilisi oskusi.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist kolisin Tartusse edasi õppima. Oma esimese aasta käisin ma Risttee koguduses. 3D koguduses olen nüüdseks käinud umbes aasta. Ning tunnen, et Jumal on mind tugevalt juhtimas ja kasvatamas.

Minu elus pole juhtunud midagi drastilist ega šokeerivat, mis oleks pannud mind Jumala külge klammerduma. Olen lihtsalt lugenud oma Piiblit, palvetanud, inimestele Jeesusest rääkinud, muutusi kogenud ja koguduse töös kaasa teinud. Arvan, et selle tõttu on minu usk ka kindla kalju peale ehitatud ja tormikindel.

Kui Jumal lõi maailma ja kõik, mis selle peal on, siis on loogiline tuletus ka see, et ta lõi meid ja kõik, mis meil on, ja me pole midagi saavutanud, mida tema poleks meile lubanud saavutada. Läbi oma poja, Jeesuse, on ta andnud meile lisaks kõigele heale ka pääste ja enesega otseühenduse. Usun, et lõpuks loeb vaid see, et kes lõpuni vastu peavad, need päästetakse (nagu Piibel seda ka ütleb)! Olen vaikselt võidelnud oma vaimulikku võitlust selle maailma ja iseendaga, vahel kaotades, enamasti võidutsedes ja nii kavatsen ma seda ka jätkata kuni võiduka lõpuni!