Loe esmalt need lõigud Piiblist:
Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis on ka Jeesus ise otse samal viisil liha ja vere omaks võtnud, et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel on võimus surma üle - see tähendab kuradi -, ja vabastaks need, kes surma kartes olid kogu eluaja orjapõlves. Sest ega ta ometi hoolitse inglite eest, vaid ta hoolitseb Aabrahami soo eest! Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. Sest seetõttu, et ta ise on kannatanud kiusatuna, võib ta aidata neid, keda kiusatakse (Hb 2:14-18)
Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame! Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal! (Hb 4:14-16)
Jeesus elab
Jeesuse elu on unikaalne, sest ta oli samaaegsel nii Jumal kui inimene. Ainult selle tõttu, et Jeesus mõistis täielikult meie inimlikkust, sai ta olla täiuslik vahendaja meie ja Jumala vahel.
Kas Jeesus oli inimene või “superinimene”?
Piibel räägib, et Jeesus tuli maailma nagu üks meie seast - inimesena. Ta ei olnud üle “tavalisest” ja igapäevasest, vaid jagas täielikult meie inimeseks olemise kogemust. Ta sündis imikuna, kasvas täiskasvanuks ja suri. Ta koges lapsepõlve muresid, puberteedi segadusi ja täiskasvanuea probleeme. Tal oli nälg, janu ja väsimus. Ta nuttis, armastas ja naeris. Ta õppis kannatlikkust ja kuulekust läbi kiusatuste ja kannatuste.
Kui Jeesus oleks olnud superinimene, siis saaksime teda imetleda, aga mitte jäljendada. Selle tõttu räägib Piibel selgelt, et Jeesus valis elamise inimlikkuses, olles mees, kes näitas eeskuju Jumalaga lähedases suhtes olemisest ja parimal viisil elamisest. Ta samastus meiega igas valdkonnas, aga ei teinud pattu, vaid alistus Jumalale ja tema käskudele.
Kuigi Jeesus oli ka täielikult Jumal, kes andestab meie patte ja valitseb kuningana, on usklikele Jeesuse inimlikkus väga oluline, sest seeläbi suudab ta meie haavatavust mõista. Ta teab väsinud keha nõrkust, ebaõiglustunnet, lähedaste kaotusvalu ja sõprade poolt reetmist ning patu kiusatuse täielikku raskust (siiski kunagi pattu tegemata). Ta oli osa elu kõigist tahkudest, et olla ka Sulle vahendaja Jumalani, täiuslik ülempreester, nagu Piibel ütleb. Sa võid tulla tema juurde oma rasketel hetkedel ja kiusatustes, teades, et ta mõistab Sind ning tema eesmärk on Sind aidata.
Jeesus näitab ka meile elamiseks eeskuju. Piibel on täis lugusid sellest, kuidas Jeesus erinevates olukordades käitus ja mida ta parimal viisil elamise kohta õpetas. Täiuslik elu, mida Jeesus elas, lähtus radikaalsest toetumisest Jumala juhtimisele ja igapäevaselt Temaga koosolemisest. Sellist eeskuju annab ta ka meile ja samale Jumalale on ligipääs Sinul.
See on sama Jumal, kellele ka sinul on juurdepääs. Kui sa kutsud Jeesust oma päästjaks, siis pead ka igapäevaselt järgima teda kui enda eeskuju.
Mõtlemiseks:
Kuidas Jeesuse inimlik pool sind julgustab?
Miks on oluline, et Jeesus on siiski ka samaegselt Jumal?