Sissejuhatus Ap 1:1-14 Ap 1:15-26 Ap 2:1-41 Ap 2:42-47 Ap 3:1-10 Ap 3:11-26 Ap 4:1-22 Ap 4:23-31 Ap 4:32-5:11 Ap 5:12-16 Ap 5:17-42 Ap 6:1-7 Ap 6:8-8:1 Ap 8:1-8 Ap 8:9-25 Ap 8:26-40 Ap 9:1-22 Ap 9:23-31 Ap 9:32-43 Ap 10:1-48 Ap 11:1-18 Ap 11:19-26 Ap 11:27-12:5 Ap 12:6-19 Ap 12:19-24 Ap 12:25-13:4 Ap 13:5-12 Ap 13:13-52 Ap 14:1-20 Ap 14:21-28 Ap 15:1-32 Ap 15:32-41 Ap 16:1-15 Ap 16:16-40 Ap 17:1-15 Ap 17:16-34 Ap 18:1-18 Ap 18:18-20:6 Ap 20:7-12 Ap 20:13-16 Ap 20:17-38 Ap 21:1-26 Ap 21:27-23:35 Ap 24:1-27 Ap 25:1-12 Ap 25:13-26:32 Ap 27:1-44 Ap 28:1-6 Ap 28:7-10 Ap 28:11-16 Ap 28:17-29 Ap 28:30-31
Kes või mis veenab inimesi?
Lugemiseks: Ap 5:17-42
17 Aga ülempreester ja kõik ta kaaslased, saduseride
erakond, muutusid kadedaks
18 ja pistsid oma käed apostlite külge ning panid nad
üldvanglasse.
19 Issanda ingel avas aga öösel vangimaja uksed, viis nad
välja ja ütles:
20 „Minge, seiske ja kõnelge rahvale pühakojas kõik selle
elu sõnad!”
21 Kui apostlid seda olid kuulnud, tulid nad koidu ajal
pühakotta ja hakkasid õpetama.Aga kui ülempreester ja tema kaaslased pärale jõudsid,
kutsusid nad kokku Suurkohtu ja kõik Iisraeli rahva vanemad
ning läkitasid kohtuteenrid vangimajja apostleid ära tooma.
22 Kui need nüüd pärale jõudsid, ei leidnud nad
apostleid vanglast. Nad pöördusid tagasi ja teatasid:
23 „Me leidsime vangimaja küll täiesti kindlalt lukustatuna ja
valvurid ustel seismas, aga kui me ukse avasime, ei leidnud seest
kedagi.”
24 Neid sõnumeid kuuldes olid templipealik ja
ülempreestrid nõutud - mis küll võis
juhtuda?
25 Siis aga saabus keegi, kes teatas neile: „Ennäe, mehed,
kelle teie panite vanglasse, seisavad pühakojas ja õpetavad
rahvast!”
26 Siis läks templipealik sulastega kaasa ja tõi apostlid
ära; aga mitte vägisi, sest nad kartsid, et muidu rahvas
viskab nad kividega surnuks.
27 Nad tõid siis apostlid ning panid seisma Suurkohtu ette.
Ja ülempreester küsis neilt:
28 „Eks me ole teid rangelt keelanud õpetamast selle
nimel? Ja vaata, te olete Jeruusalemma oma õpetusega täitnud ja
tahate selle inimese vere tuua meie peale!”
29 Peetrus ja teised apostlid kostsid: „Jumala sõna tuleb
enam kuulata kui inimese sõna.
30 Meie isade Jumal on üles äratanud Jeesuse, kelle teie
olete tapnud, riputades ta ristipuu külge.
31 Jumal on just tema oma parema käega ülendanud Juhiks ja
Päästjaks, andma Iisraeli rahvale meeleparandust ja pattude
andeksandmist.
32 Ja meie oleme kõige selle tunnistajad ning samuti Püha
Vaim, kelle Jumal on andnud neile, kes on talle kuulekad.”
33 Kui nad seda kuulsid, lõikas see neile südamesse ja nad
tahtsid apostlid hukata.
34 Siis aga tõusis Suurkohtus üles üks variser, Gamaliel
nimi, Moosese Seaduse õpetaja, keda kogu rahvas hindas, käskis
mehed natukeseks ajaks välja viia
35 ning ütles Suurkohtu liikmetele: „Iisraeli mehed, olge
ettevaatlikud nende inimestega, mida te ka tahate teha!
36 Sest hiljaaegu tõusis Teudas, öeldes enese kellegi
olevat, ja tema poole kaldus arvult ligi nelisada meest. Ta
hukati ja kõik tema pooldajad hajutati ning neist ei jäänud
midagi järele.