Sissejuhatus Ap 1:1-14 Ap 1:15-26 Ap 2:1-41 Ap 2:42-47 Ap 3:1-10 Ap 3:11-26 Ap 4:1-22 Ap 4:23-31 Ap 4:32-5:11 Ap 5:12-16 Ap 5:17-42 Ap 6:1-7 Ap 6:8-8:1 Ap 8:1-8 Ap 8:9-25 Ap 8:26-40 Ap 9:1-22 Ap 9:23-31 Ap 9:32-43 Ap 10:1-48 Ap 11:1-18 Ap 11:19-26 Ap 11:27-12:5 Ap 12:6-19 Ap 12:19-24 Ap 12:25-13:4 Ap 13:5-12 Ap 13:13-52 Ap 14:1-20 Ap 14:21-28 Ap 15:1-32 Ap 15:32-41 Ap 16:1-15 Ap 16:16-40 Ap 17:1-15 Ap 17:16-34 Ap 18:1-18 Ap 18:18-20:6 Ap 20:7-12 Ap 20:13-16 Ap 20:17-38 Ap 21:1-26 Ap 21:27-23:35 Ap 24:1-27 Ap 25:1-12 Ap 25:13-26:32 Ap 27:1-44 Ap 28:1-6 Ap 28:7-10 Ap 28:11-16 Ap 28:17-29 Ap 28:30-31
Kuidas valitseb Jumal valitsejate üle?
Kui Heroodes teda otsis ega leidnud, kuulas ta vangivalvurid üle ja käskis need viia hukkamisele. Ise ta läks Juudamaalt alla Kaisareasse ja jäi sinna.
Ent Heroodes kandis viha Tüürose ja Siidoni rahva peale. Nood tulid ühel meelel tema juurde ja, saanud nõusse kuninga kambriülema Blastose, palusid rahu; sest nende maa sai oma toiduse kuninga alalt.
Määratud päeval pani Heroodes selga kuninglikud rõivad, istus kohtujärjele ja pidas neile kõne.
Rahvas aga hüüdis: „See ei ole inimese, vaid Jumala hääl!”
Aga otsekohe lõi teda Issanda ingel, seepärast et ta ei andnud au Jumalale. Ja ussidest sööduna heitis Heroodes hinge.
Aga Jumala sõna kasvas ja levis.