Umbes pool aastat tagasi alustasime Tallinna campuse kontori otsinguid – kohta, kus saaks bändiproove teha, DNA kursust/gruppe läbi viia ja ka tehnikat ning muid asju hoiustada. Peamiseks raskuspunktiks oli helikindla ruumi leidmine. Käisime alguses bändijuhi Maarioga mitmeid ruume vaatamas, aga ei leidnud sobivat, mõnest jäime ka üsna napilt ilma. Aga sellel sügisel tekkis meile Jumala juhtimisel üks väga konkreetne võimalus. Läbi koguduse liikme Laura leidsime meile ühe üliõpilaskodu keldrikorrusel asuva prooviruumi.
Algul, kui vaatama läksime, tundus ruum väga hea. Tundus, et seal saab bändiproove teha, asju hoida ja see oli DNA-kursuseks ka täiesti piisava suurusega. Sai kiirelt tehtud otsus, et võtame selle ära, pidime vaid 3 nädalat ootama, et sisse saada. Autoga tagasi kodu poole sõites kuulsin väga selgelt Jumala häält ütlemas „Mihkel, see kontor ei ole õige koht, otsige edasi.“ See tekitas väga segaseid mõtteid, arvestades eelkõige seda, et tegemist oli väga hea ruumiga. Tol hetkel, mil kontorit polnud, oli kogu produktsiooni- ja bänditehnika meil kodus, voodi kõrval. Alguses ma pigem eirasin seda, mis Jumal mulle öelda tahtis, sest kontori võtmine tundus kõige mugavam otsus. Kuna 3 nädalat oli veel aega otsustada, lükkasin sellele mõtlemise edasi. Kuid peagi mulle meenus see taas.
Jagasin seda kogemust ka teistele Tallinna juhtidele ja võtsime aega sellepärast palvetamiseks, et otsus ei oleks tehtud meie endi tarkusest ja/või mugavusest, vaid see oleks Jumalast juhitud. Südames olime juba valmis loobuma sellest kontorist, kui Jumal seda peaks tahtma. Päev hiljem lugesin Piiblist lugu Aabrahamist ja Iisakist (1. Ms 18:21-22). Aabraham oli pikalt soovinud endale poega ning lõpuks, kui Jumal talle poja Iisaku kinkis ning Iisak juba veidi suuremaks kasvas, soovis Jumal, et Aabraham Iisaku ohverdaks. Aabraham oli Jumalale sõnakuulelik ning seega ka valmis ohverduseks. Kui seda lugu Piiblist edasi lugeda, siis selgub, et tegelikult Issand katsus Aabrahami südant läbi. Jumal ei vajanud Iisakut ohverdatuna, vaid Aabrahami südamehoiakut, mis seaks Jumala esikohale. Ma usun, et see on üsna sarnane olukord meie kontori otsingule. Me olime seda kontorit juba väga pikalt oodanud ja kui Jumal oli selle meile otsekui sülle kukutanud, andis ta meile mõista, et sellest loobuksime. Jumal sai läbi selle meie südameid läbi katsuda, kas me oleme eelkõige ustavad oma Loojale? Kui otsustasime oma südames, et Jumala tahe on olulisem meie tahtest, siis Jumal ka näitas, et me ei pea sellest kontorist loobuma. Tänu Jumalale selle erilise juhtimise eest!
Mihkel