Mõtteid suhetest

Teisipäev, 1. mai 2018

Mina olen Kontus olnud juba 2,5 aastat ja see on kõik tänu minu armsale abikaasale Christopherile, kes mind endale naiseks palus. Usun, et meie suhtest oleks palju jagada ja mul on kahju, et paljud asjad, mida Jumal meie elus teeb, ei tule ühe hooga meeldegi. Täna tahaksin aga rääkida isiksuste erinevustest ja meeskonnas toimimisest, sest kas see nii väljapoole paistab või mitte, abielu on kõikide õnnelike hetkede kõrval ka pingutus ja igapäevane töö.

Ma ei kahtle aga hetkekski selles, et head asjad kaaluvad kõik halva üles. Üks asi, millele olen hiljuti hakanud mõtlema, on see, et suurim lähedus ja intiimsus tekib tihti läbi suurimate raskuste ja väljakutsete. Siis, kui pole enam varianti olla isekas ja omaette, vaid tuleb moodustada meeskond ja koos üksteise tugevused tööle panna üksteist julgustades ja toetades. Vahel paistavad nendes olukordades välja ka meie isiksuste halvemad küljed, mis võib need hetked eriti keerulisteks muuta. Jumal on aga meid kutsunud üksteist armastama. Millal veel saaksime seda päriselt rakendada kui siis, mil käsil kõige suuremad ebameeldivused ja raskused. Seega tasub ka selliste halbade olukordades eest isegi tänulik olla, et Jumal on meid arvanud väärilisteks elama koos temaga ja Talle lähemale arenema.

Võiks öelda, et me oleme Chrisiga väga erinevad. Oleme ikka naernud, et enne abiellumist leidsime tihti, kui sarnased oleme, pärast abiellumist aga seda, kui erinevad. Kui küsisin temalt, millest kirjutada, siis ta ütles, et meil on suurimad sõjad peetud ja oleme vähemalt natukenegi õppinud oma erinevustest moodustama komplekti, millega midagi paremini korda saata, kui ehk üksi suudaksime. Ma olen temaga nõus (me tihti pole ka üldse nõus asjades, oeh!)..

Tema on ekstravertne, mina introvertne. Aga kui seda teise puhul teadvustada, on ehk natukenegi suurem tõenäosus üksteise ebamugavust leevendada ja olla vastutulelik. Mina olen jällegi hirmus kange, kui asi puudutab minu arvamust ja Christopher jällegi leebem ja avatum. Oleme ka õppinud, et igal omadusel on nii hea kui halb külg ehk et ka oma pealtnäha halva omaduse saab teatud tingimustel panna millegi kasuks tööle. Näiteks mina olen suur planeerija, Christopher aga improviseerib käigult. Tema seega hilineb tihti (ja uskumatu, aga äkki ka sellel asjal on hea külg?), aga oskab nautida hetke ja olla ajaga loominguline, kui kogemata on juhtunud teele mõni eriti hea vestlus, mina aga planeerin vahel isegi puhkuse nii detailselt ära, et puhkamiseks ei jäägi aega, vaid kogu aur läheb ajakavast kinni pidamisele..

Seega tahan julgustada kõiki, kellele tundub, et tema või tema kaaslase mõni isikuomadus on täiesti kasutu. Jumal on meid küll üksteisele kinkinud, et üksteist lihvida ja arendada, aga ka et täiendada ja toetada. Seega tahame veel enam õppida toetuma üksteise tugevustele ja olema toeks üksteise puudustes. Olen nii tänulik!.

Merlin