Kui ma kuulsin, et Hollywood oli otsustanud teha filmi Piibli tegelasest Noast, siis oli mu rõõm suur. Lõpuks ometi tuuakse suurepärased lood, mis on ka tõesti aset leinud, kinoekraanile. Mida lähemale esilinastus tuli, seda suuremaks kasvasid ka minu ootused selle filmi suhtes. Siiski Russell Crowe peaosas (siiani meeles Gladiaatori film) ning milline suurepärane võimalus panna inimesi, kes on Jumalast kaugel, huvituma rohkem Piiblist ja selle sündmustikust. Kui film aga esmalt Ameerikas välja tuli, sai see päris palju negatiivset kriitikat. Ma olen ise alati üritanud hoida seda joont, et ei hakka millegi suhtes enne hoiakut võtma, kui pole sellega kokku puutnud ning pealegi arvasin, et palju sellest kriitikast tuleb kindlasti nende inimeste poolt, kes on nagunii negatiivsed kõige suhtes. Seega tegin, mida olin juba varem otsustanud, läksin esimesel võimalusel Noa filmi kinno vaatama. Ütlen päris ausalt, et pettumus oli äärmiselt suur, kui kinost välja kõndisin. Ja seda mitte sellel põhjusel, et see film oleks filmina halb olnud. Pettumuse põhjus oli see, ma isiklikult lihtsalt lootsin filmi Piibli tegelasest Noast, kuid selle asemel sain väljamõeldud loo, mille parimal juhul inspiratsiooni allikas võis olla Piibli Noa lugu.
On kolm peamist asja, mis mind isiklikult tegid kurvaks seda filmi vaadates:
1) Film on ääreni täis faktivigu, mis tervikuna muudavad Piiblis oleva Noa loo müstiliseks ja masendavaks muinasjutuks - Seda filmi vaadates tundub, et režissööri eesmärgiks oli teha võimalikult vastandlik film päris Noa loole, kuid vähegi lootes näha seal Piibli Noa lugu, siis on see täis faktivigu alates väiksematest (tegelikult oli Haam Noa noorim poeg, kõikidel Noa poegadel olid naised, Noa isa ei surnud siis kui Noa oli väike, vaid vana mehena umbes 5 aastat enne uputust, jne) kuni väga suurte faktivigadeni välja (tegelikult Noa ehitas laeva ise valmis ning mingisuguseid kivielukaid polnud ei olemas ega tal abis, tegelikult keegi inimestest peale Noa ja ta pere ei pääsenud laeva, pole mingisugust infot, et Seemi naine oleks sünnitanud laevas kaksikud, veel vähem seda, et Noa oleks kaalunud neid lapsi tappa).
2) Film maalib meile pildi inimkonda hävitavast ja ülejäänud loodut hoidvast Jumalast - Kui me aga vaatame Piiblisse, siis näeme praktiliselt vastupidist. 2Pt 3:10-13 ütleb meile, et kõik see maailm ühel päeval hävineb, kuid meil inimestena võib olla lootus, kui me usume ja kuuletume Jumalale. Jumal on loonud inimesed, armastanud meid nii palju, et ta saatis oma Poja Jeesuse meie pattude eest surema siia maailma. See on tegelik Jumal, kes on andnud inimestele võimaluse elada igavesti koos Temaga.
3) Film maalib meile pildi sellest, et Jumal andis Noale võimaluse otsustada inimkonna saatuse üle - Reaalsus on see, et ainult Jumal saab otsustada inimkonna saatuse üle ning Noa täitis vaid ülesannet, mis Jumal talle oli andnud.
Ma ei taha olla üdini negatiivne, kindlasti oli selles filmis ka positiivset, kuid kokkuvõtteks mõtlen, et mis on lõpuks parem - kas see, et inimesed ei tea Piiblist midagi või see, et teavad Piiblit valesti. Eks see küsimus jääbki õhku ning ise ütlen seda, et julgustan kõiki teid seda filmi vaatama minema ning ise omad järeldused tegema, kuid enne ja/või pärast lugema Piiblist tegelikku Noa lugu ning saama aru nende erinevustest. Taaskord pani vähemalt see film mind mõistma seda, et tõde peitub algallikas ehk minu kui kristlase jaoks Piiblis.
Jakob