25. juuli kuni 6. august. Millegi uue algus. Väike misjonireis Kosovole, aga suur misjonisamm Eestile. Meie olime selle põlvkonna esimesed noored, kellest 10 läksid Jumala Kuningriiki avastama väljapoole Eestit.
Meie misjoniseiklus Kosovos jagunes kahete osasse. Esimene osa oli praktiline pool, kus ehitasime väikeses külas mänguväljakut ning värvisime klassiruume. Teine osa oli Kosovo kultuuri ja ajalooga tutvumine, kus sõitsime mööda Kosovot ringi ning külastasime erinevaid kloostreid ja põrandaaluseid kogudusi.
Selleks, et üleüldse midagi Kosovo inimeste südames muuta, pidime me esiteks aru saama, millised inimesed seal elavad. Kujutage ette eestlaste ja venelaste vihavaenu läbi aastate, aga 50 korda hullemini. Nii on Kosovos elavate albaanlaste ja serblastega. Pole olemas Kosovo rahvast ega Kosovo keelt. On lihtsalt albaanlased ja serblased, kes on samamoodi sõdinud alles mõned aastad tagasi omavahel Kosovo maa eest. Serbia usub, et Kosovo on nende oma, ning Albaania usub vastupidist. Miljonite inimeste verd on valatud selle tõestamise nimel ning seda tehti alles 15 aastat tagasi. Elades Gracanicas, ühes väikeses Serbia elanikega külas, saime kiiresti kokku kohalike poistega. Ühel päeval kõndisime kohaliku poistekambaga korvpalli mängima ja jalutasime surnuaiast mööda. Üks poiss Lazar, kes oli muidugi serblane, ütles mulle nii: "Näe, näed seda hauakivi seal? Tema oli mu parim sõber, 17 aastane." Ma küsisin, et mis juhtus. Ta vastas: "Albaanlane lasi talle kuuli pähe." Siiamaani oli Kosovos olles tunda kahe rahvuse omavahelist pinget.
Kultuurišokke jagus - suhtumine naistesse, hariduse kättesaadavus lastele, prügimajandus, perekondade reeglid jne. Me olime terve grupiga aru saanud, kuhu Jumal meid toonud oli – kohta, kus Jeesuse armastust kõige rohkem vaja on.
Reisi vältel juhtus seiklusi, mis siiamaani tekitavad mu kõhus liblikaid ja šokeerivad mind pisarateni, nagu see reis oleks lihtsalt unenägu olnud. Siiski pole mitte midagi reaalsemat, kui tunda Jumala tegutsemist sinu ja sinu ümbritsevate kristlaste südametes.
Ma ütlen teile, et Jumala riik ei ole ainult 3D Kogudus, ainult Tartu, ainult Eesti. Jumala riik tegutseb üle terve maailma. On aeg silmad lahti teha ja märgata seda, et ka Eesti suudab oma misjonäre saata välja. On meie aeg, meie põlvkonna aeg.
Siimeon Elias Pilli