Esmaspäev on mu üks lemmikpäevi nädalas (seda ehk erinevalt paljudest teistest inimestest). Põhjus selleks on aga lihtne — ma olen viimased paar aastat tegevusi kalendri abil üsna põhjalikult kaardistanud ning esmaspäeviti teen ma kokkuvõtteid eelnenud nädalast ja sean sihte uueks. Selline ajakasutuse analüüs on üks paremaid peegleid, mis näitab, mida ma tegelikult elus väärtustan. Aja jooksul olen ma aga avastanud seda, et minu ettekujutatud elu ja reaalse elu vahel on tihti suured käärid.
Täna tahaksin ma ka Sind nii nagu ennast panna küsima, mida me elus väärtustame. Ma ei mõtle selle küsimusega, millisena me tahaksime oma elu näha, vaid mis tegelikult praktiliselt välja joonistub, kui keegi Su elu tervikuna analüüsiks? Kas isiklik aeg Jumalaga on loomulik harjumus või ebatavaline erand? Kas tähenduslikud suhted perekonnaga tekivad läbi pühendatud aja või pakitud jõulukinkide? Kas inimesed kaugel Jeesusest näevad Su usku läbi armastuse tegude või ainult Facebooki südamete? Mida me tegelikult näeksime, kui vaataksime enda elu peeglisse? Selleks, et mingid asjad meie elus hakkaksid muutuma, peame esmalt tunnistama nende reaalsust.
Üks tsitaat, mis mind viimasel ajal palju mõtlema ütlus Craig Groeschelilt: “Mida edukad inimesed teevad püsivalt, teevad tavalised inimesed aeg-ajalt.” Olgu see edukas mis iganes valdkonnas, printsiip jääb samaks. Püsivus loob pinnase. Ära looda ainult sellele, kui mul läheb rahulikumaks, siis ma teen midagi, mida ma täna nii prioriteetselt ei hinda. Elu on alati kiire, kiusatused ei kao kuhugi – hakka juba täna väärustama seda, mida Sa tõeliselt oma elus näha tahad! Looda Jumalale, ehita tõelisele Kaljule!
Näeme juba Võimaluste Festivalil!
Jakob