Võimaluste Festival on 3D koguduse aastaringis kujunemas üha ainulaadsemaks ja elumuutvamaks sündmuseks, kas pole?
Augustis Nuutsaku järve ääres laagerdanud sajakonna noore (ja mitte enam nii noore) inimese elus toimusid neil päevil silmaga nähtavad muutused. Märgilise tähendusega olid nii südames tehtud kui ka kõigi nähes ristimisega kinnitatud otsused. Armastusesuhe Jumalaga täitis kogu me südant, hinge, mõistust, jõuvaru. Rääkimata seeläbi uueks loodud suhetest inimeste vahel.
Minagi kui „mees oma parimates aastates“ sain kogeda vaimustavat (loe: Vaim-ustavat) rõõmu nii festivalist osavõtnute kui selle üle kõrgunud Jumala osaduses. Waleslase Dave Thomase maakeelde tõlkimise ülesanne polnud mulle küll kergemate killast - aga seda enam puudutas tema sõnum. Nüüd tuleb seda sõnumit lihtsalt ellu viia ja kõigile edasi anda. Kõik on uus septembrikuus. Kuueaastane 3D kogudus on elukooliks valmis.
Kui veel meenutada, mis Võimaluste Festivalilt meelde jäi, siis kindlasti strateegiline sõjamäng. Sain aru kolmest asjast. Esiteks, kui tähtis on meeskond ja koostöö iseendast suurema nimel (ka kogudusliku kogukonnana). Teiseks, haavata saamine ja surm võivad sind tabada hetkel, kui sa seda kõige vähem oskad arvata (ka reaalses elus). Viimaks, usk surnuist ülestõusmisse annab tähenduse ka ennastohverdavale andumisele (Jeesust järgides).
Lõpuks ongi küsimuste Küsimuse küsimus see, mille – või õigupoolest Kelle – nimel me elame? Sedasama küsisime meie ka laagris erinevates töötubades, milleks Võimaluste Festival võimaluse andis. Globaalset ja lokaalset ühiskonnaelu puudutanud seminaris püüdsime maailma vaadata kõige avaramas plaanis. Puudutasime seda, kuidas võrguajastu muudab suhtlemist ja suhteid. Rääkisime lahti, kuidas võita ennekõike inimeste südameid, mitte argumente, kuna südant võites võidame argumendi nii või teisiti. Leidsime, et Jeesus armastab, päästab ja muudab meid sõltumata sellest, milline on me rass, (pagulus)taust, sugu(elu), positsioon ja kuvand inimmaailmas.
Piibel ütleb (Jh 3:16-17): „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.“
Meego Remmel