Hei, kallis 3D pere!!!
Mul on hea meel, et saan teile kirjutada sellest, mida Jumal minu elus nende viimaste kuude jooksul on teinud! Elan hetkel Londonis, õppides siin vahetusüliõpilasena. Siia elama asumine oli minu jaoks suur samm tundmatusse. Tundsin ennast justkui tiigikalana, kes on järsku sattunud avarasse ookeanisse ning ei oska kuidagi uues keskkonnas orienteeruda.
Küllap oli üsna sama tunne ka Aabrahamil, kui Jumal ütles talle, et ta lahkuks oma kodunt ning asuks teekonnale, mille siht tundus üsna hämar. Kuid see oli seiklus, mille käigus Aabraham õppis tundma Jumala südant ja tema tahet. Olles siin, pidin samuti vastu seisma reaalsusega, millega ei olnud varem harjunud ning see tekitas minus paratamatult ebamugavustunnet. Uus elamiskeskkond, uued suhted, teistsugune õpisüsteem pani mind esmakordselt vastu seisma faktile, et ma ei saa kuidagimoodi hakkama enda jõust ja tarkusest lähtudes. Kogesin, et vajan lihtsalt absoluutselt kõiges Jumala juhtimist. Esimestel nädalatel tegi olukorra veel raskemaks teadmine, et mul ei ole siin lähedasi, kellele saaksin kõigest jagada. Palvetasin selle tõttu, et võiksin leida endale vaimuliku perekonna ning Jumal vastas mu palvele enamaga kui oskasin tahta.
Käin hetkel siinses kesklinnas asuvas korea koguduses (God’s Vision Church), milles valdava enamuse moodustavad noored pered ja tudengid. Igal pühapäevasel ja kolmapäevasel teenistusel oleme võtnud ette 1. Mooses raamatu ja Luuka evangeeliumi, mille sõnumit kuuldes mõistsin, kui palju ma tean küll oma peas, kuid kui vähe on neist tegelikult jõudnud reaalselt mulle kohale. Üks korduvaid sõnumeid, mis viimaste jutluste kaudu on esile tulnud, on olnud Jumala armastus. Siin olles mõistsin, kuidas ma ei ole veel aru saanud, et Jumala armastus ei ole midagi, mida peaksime välja teenima, vaid täiesti sõltumatu sellest, kui tublid me oleme, kui tihti me koguduses käime ja teenime. Vajusin nii tihti sellesse lõksu, et pean kuidagi oma tegude kaudu välja teenima Jumala armastust, kuid mõistan nüüd üha enam, kuidas Jumal lihtsalt ütleb, et me lõpetaksime sagimise ning tuleksime esmalt Tema juurde. Mõistsin, et see on see alguspunkt, mis võimaldab meil ka armastada ja teenida teisi meie ümber.
Teenin hetkel laupäevases tänavamisjoni tiimis. Algul ei olnud see valdkond, kuhu ma mõtlesin, et peaksin minema, kuid Jumal koputas mu südamele iga kord, kui sattusin selle peale mõtlema. Arvasin, et see ei ole üldse efektiivne viis evangeeliumi jagamiseks. Kuid nende laupäevaste hetkete kaudu kogen, kuidas Jumal iga kord muudab mu senised eelarvamused ning näitab, et Ta on palju suurem ja võimsam, kui oskasin arvata. Palvetame enne minekut ja käies mööda tänavaid, et Jumal juhataks meid inimesteni, kellele me peaksime jõudma sel hetkel. Viimane kord, kui käisime, kohtusime Hollandist pärit kooliõpilastega, kes olid varem väiksena küll kirikus käinud, kuid tundsid et praegu ei ole see väga nende teema. Mina ja mu sõber, kellega tol korral koos olime, olime ise olnud varem täpselt samas situatsioonis ning saime selle läbi tegelikult jagada seda, kuidas kohtusime reaalselt Jumalaga. Ma ei oleks eales arvanud, et teeksin midagi sellist siinses linnas, kuid see on hämmastav, kuidas Jumal juhib meie elu, et jõuda nendeni, kes on Temast kaugel.
Ja seda ka läbi selle, mida igapäevaselt teen. Õpin hetkel University College Londonis ning sel nädalal oli meil just evangeelne nädal, mil Christian Union’i algatusel sai korraldatud iga päev tunni-ajane sessioon tudengitele, kes veel ei tunne Jumalat. Ühtlasi saame teiste tudengitega paar korda nädalas kokku, et koos ülistada, lugeda Piiblit ja palvetada campuse eest. See on mind pannud palju rohkem pöörama tähelepanu koolis olevatele suhetele. Kogen ühelt poolt, et mul on mõnikord üsna raske jagada Jeesusest, kuid juhtusin mõni päev tagasi lugema salmi, mille kaudu Jumal tuletas mulle meelde, et “armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja” (1. Jh 4:18). Juhtigu ja täitku see armastus ka täielikult teie südameid!!!!
Teid palves hoides ja igatsedes,
Bok Eum