Tihti olen mõelnud, miks mingid asjad mu elus ei muutu ning kuidas saaksin ennast muuta. Tunnen, et vahel olen liiga hukkamõistev, negatiivne ning oma raamides kinni. Suve alguses mõtisklesin selle kõige üle ning otsustasin, et hakkan selle pärast iga päev palvetama. Palusin, et näeksin asjades rohkem positiivsust ning oleksin rõõmsam. Teadsin, et kui Jumalalt midagi palun, pean olema ka valmis seda vastu võtma.
Suve lõpu poole tekkis mul finantsiline mure ning samuti ka ootamatu silmahaigus. Mu vasak silm ei suutnud enam fokusseerida, oli udune, pilt lainetas, kaugustesse ei näinud väga hästi ning must täpp silmas segas tervikliku pildi vaatamist. Arstid diagnoosisid haruldase haiguse, millele puudub ravi. Öeldi, et pean arvestama ka sellega, et ühel hetkel ma enam ei saa lugeda ega näha. Pidin ka olema kogu aeg valvel ja end jälgima, kuna see haigus võib ka liikuda edasi ajukelmesse.
Selle kõige keskel mõtlesin, et miks nii, Jumal. Olen alati hästi hakkama saanud finantsiliselt, silmad on elu aeg olnud täiesti terved. Teenin kogu oma eluga ju Jumalat. Mõni aeg hiljem sain aru, et kõige selle keskel hakkasin ma nägema veel rohkem Jumala armu, positiivsust ning tundma rõõmu väikestest asjadest. Mulle meenus, et ma olin seda kõike ise Jumalalt palunud! Ja see toimis! Iga hommik ärkasin lootuses, et näen paremini. Uskusin, et Jumal saab mind tervendada hoolimata arstide diagnoosist. Mu sees oli lootus ja rõõm väikestest asjadest elus ning sain aru, kui palju olin ma endast elu mööda lasknud. Tänasin Jumalat kõige eest hoolimata sellest, et mu ümber olid raskused.
Finantsmure muutus tühiseks ja olin tänulik, et Jumal varustab. Ütlesin Jumalale, et kui mu silm ei saagi terveks ning see aitab mul elada rõõmu ja positiivsust täis elu, olen selleks valmis. Mõni päev hiljem mu olukord halvenes ning oli tekkinud omakorda tüsistus sellele haigusele. Hoolimata ka sellest raskusest tänasin Jumalat, et mu parem silm on terve ja et ma pole täiesti pime. Võitlesin selle haigusega ning tean, et väga paljud inimesed olid mu eest pidevalt palves.
Ühel hetkel ma avastasin, et mu silm näeb täiesti tavaliselt!! Tol hetkel kartsin, et see on vaikus enne tormi. Läksin arsti juurde ning nad vaatasid pilti silmast ja olid samuti üllatunud. Mu haigus on täielikult tagasi tõmmanud! Kiitsin ja kiidan tänaseni Jumalat selle ime eest! Jah, haiguse kolle jääb alatiseks alles ning võib taas halveneda, kuid tänasel päeval ma tean ja usun, et Jumal on mu täielikult terveks teinud ja see haigus ei avaldu enam mitte kunagi! Tänu nendele olukordadele mõistan ma palju sügavamalt Jumala armu ning tunnen rõõmu ja tänu väikestest asjadest enda ümber. Jumal on hea ja tahab meile parimat. Isegi, kui meie teele tulevad kannatused, armastab ta meid ning viib täide oma plaani!
Hanna