Marge rääkis, kuidas tema sõprussuhted on muutunud pärast seda, kui ta sai kristlaseks. Põhipunktid: - Erinevalt ühiskonnast ei eelista Jumal ekstraverte üle introvertide. - Jumal tahab meid kõiki lähedusega õnnistada, peame selleks Talle võimaluse andma. - Saladused võivad tunduda atraktiivse ja põnevana, aga võivad lõhkuda päris osaduse. - Läheduse tekitamine on otsus (Jumal vs sõbrad). Küsimused: Kas keegi on oma vale sõprusega su südant murdnud või sinusse valusa jälje jätnud, mille pärast tänase päevani ennast avada kardad? Kuidas on avatus minevikus sinu suhteid muutnud? Mida saaksid teha selleks, et lähedus inimestega saaks tugevamaks muutuda? Mis takistab sind kellegi uuega rääkima minemast? 1.Kr 12.4-6 “Armuandides on küll erinevusi, aga Vaim on seesama, ja teenimisviisides on erinevusi, aga Issand on seesama, ja väevaldustes on erinevusi, aga Jumal on seesama, kes teeb kõike kõikides” 1Jh 1:7-8 (NCV- New Century Version) “Kui me elame valguses nagu Jumal on valguses, võime olla üksteisega osaduses… Kui me ütleme, et meil pattu ei ole, siis me lollitame iseennast.” Mt 5:8 “Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat” Rm 1:12 (NCV) “Ma tahan, et me aitaksime üksteist selle usuga, mis meil on. Teie usk aitab mind ja minu usk aitab teid.” Mt 9:20-22 “Ja vaata, üks naine, kes oli olnud veritõves kaksteist aastat, tuli ta selja taha ja puudutas ta kuue palistust, sest naine mõtles endamisi: „Kui ma ainult saaksin puudutada tema kuube, siis ma pääseksin!” Aga Jeesus pöördus ja sõnas teda nähes: „Tütar, ole julge, sinu usk on su päästnud!” Ja naine sai terveks selsamal hetkel.”