Ap 2:1-41 | "Apostlite teod" videokava

Lugemiseks: Ap 2:1-41

1 Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes
paigas. 
2 Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks
puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid. 
3 Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid
iga üksiku peale nende seas. 
4 Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima
teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida. 

5 Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi
kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all. 
6 Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja
kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma
murret. 
7 Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: „Ennäe, eks need kõik,
kes räägivad, ole galilealased? 
8 Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret? 
9 Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame
Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias, 
10 Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene
pool, ja siia elama asunud roomlased, 
11 juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased -
kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri
asju?” 
12 Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele:
„Mis see küll peab olema?” 
13 Mõned aga ütlesid pilgates: „Nad on täis magusat veini!” 

14 Siis tõusis Peetrus koos nende üheteistkümnega püsti,
tõstis häält ja kõneles neile: „Juuda mehed ja kõik
Jeruusalemma elanikud! Olgu see teil teada - pange tähele mu
sõnu! 
15 Nemad ei ole sugugi joobnud, nagu te arvate, on ju alles
kell üheksa hommikul. 
16 Vaid see on, mida prohvet Joel on öelnud:
 
17 „Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal,
et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale
ja teie pojad ja teie tütred ennustavad
ja teie noored näevad nägemusi
ja teie vanad näevad unenägusid, 
18 ning oma teenrite ja teenijate peale
ma valan neil päevil välja oma Vaimust
ja nad ennustavad, 
19 ning ma annan märke ülal taevas
ja tunnustähti all maa peal:
verd ja tuld ja suitsusambaid. 
20 Päike muutub pimedaks
ja kuu vereks,
enne kui tuleb Issanda päev, suur ja ülev. 
21 Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, 
päästetakse.”
 
22 Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase,
mehe, kellele Jumal on tunnistuse andnud vägevate tegude ja
märkide ja tunnustähtedega, mis Jumal tema läbi teie keskel
tegi, nõnda kui te isegi teate, 
23 tema enda, kui ta oli Jumala määratud nõu ja etteteadmise
järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti
naelutades hukanud. 
24 Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest,
seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses. 
25 Taavet ütleb tema kohta:
„Ma näen Issandat alati enese silme ees,
sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks. 
26 Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab,
mu ihugi võib hingata lootuses, 
27 sest sa ei jäta mu hinge surmavalda
ega anna oma Vagale näha kõdunemist. 
28 Sa oled mulle andnud teada elu tee,
sa täidad mind rõõmuga oma palge ees.”
 
29 Mehed-vennad! Tohib ju avalikult teile öelda peavanem
Taavetist, et ka tema on surnud ja maha maetud ja tema haud on
meie juures tänini. 
30 Et ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle
vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete
viljast, 
31 siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest:
„Ei teda jäeta surmavalda
ega näe ta liha kõdunemist.”
 
32 Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie
kõik oleme selle tunnistajad. 
33 Et ta nüüd Jumala parema käega on ülendatud, siis ta on
saanud Isalt Püha Vaimu, nagu oli tõotatud, ning on selle välja
valanud; seda teie nüüd näete ja kuuletegi. 
34 Taavet ei ole ju läinud taevasse, aga ta ütleb:
„Issand ütles mu Issandale:
Istu mu paremale käele, 
35 kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks!”
 
36 Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on
tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle
teie risti lõite!” 

37 Seda kuuldes lõikas see neile südamesse ja nad ütlesid
Peetrusele ja teistele apostlitele: „Mida me peame tegema,
mehed-vennad?” 
38 Aga Peetrus ütles neile: „Parandage meelt ja igaüks teist
lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude
andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni. 
39 Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning
kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie
Issand, enese juurde kutsub.” 
40 Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses:
„Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!” 
41 Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval
lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest.